Simuna raamatukogu alguseks võib lugeda aastat 1917. Asutamisega seotud raskustest võime lugeda Simuna Naisseltsi avaldusest Rakvere-Paide Rahukogule seltsi registreerimise kohta 20.juunil 1919.a. Kuna vene revolutsioonijärgseil aastail tundis rahvas suuremat vajadust kirjasõna järele, kihelkonna piires aga teistel seltsidel veel ühtegi raamatukogu polnud, otsustas Simuna Naisselts raamatukogu asutada. Raamatute soetamiseks korraldati peo- ja tuluõhtuid. Sealt saadud rahaga muretseti esialgu 50 raamatut. Seltsi registreerimise aastal, s.o. 1919.a. oli raamatuid 632 eksemplari. Raamatuid laenutati väikese tasu eest, 25 senti aastas. Raha raamatufondi täiendamiseks sai naisselts hiljem Avanduse vallalt. Esimene raamatukogu asus koduperenaise Helene Klausi (1882-1970) korteris, kes oli ka esimene raamatukoguhoidja ja pikaajaline lugeja kuni oma surmani.
1931-1944 asus raamatukogu asus raamatukogu Simuna Rahvamajas. 1940.a. muudeti raamatukogu riiklikuks „Avanduse Valla Raamatukoguks". Sõja ajal põles rahvamaja koos raamatukoguga maha. Peale sõda alustas raamatukogu uuesti 1945.a. 1.märtsil. Esimesed raamatud saadi Kurtna raamatukogust. Järgnevatel aastatel asus raamatukogu mitmes kohas Simunas, Lai t 9, endises Petti majas, siis Lai t 6. Kaugemate külade paremaks teenindamiseks organiseeriti raamatukogu juurde kolm rändkogu.
1960.a. hakati Simunasse ehitama kultuurimaja, kuhu projekteeriti ka raamatukogu ruumid. Kultuurimaja teisel korrusel oli raamatukogu 25 aastat kuni 1986aastani. 1971.a. liideti Kurtna raamatukogu Simuna raamatukoguga. Kurtna raamatukogu juhataja asus ½ kohaga tööle Simuna raamatukogusse. 1972.a. läks 38 aastat raamatukogu juhatajana töötanud Linda Leesmaa pensionile.
1972.a.- 1974.a. oli raamatukogu juhatajaks Meida Lango. Alates 1974.a. on raamatukogu juhatajaks Riina Tülli.
1986.aastal remondib Simuna sovhoos raamatukogule ruumid Avanduse mõisa. Kakskümmend viis aastat oli raamatukogu Simuna Kultuurimajas, kuid raamatufondi suurenedes jäid raamatukogu ruumid väikeseks. Kiired muutused ühiskonnas, tuleb I M E, läheneb laulev revolutsioon. Inimesed on elevil vabaduse hingusest, lugejate arv väheneb.
1992. aastast, kui tuleb oma raha ning raamatud kallinevad, toimub märgatav lugejate arvu tõus. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise algusest hakkab raamatukogu areng kiirenema. Raamatukogu saab esimese arvuti. 2001.a. remonditi raamatukogu ruumid ja saadi lisaks paar ruumi juurde. Vaata Maailma projekti raames avati 2002.a. raamatukogu juures avalik internetipunkt (AIP), kus lugejate käsutuses oli kolm arvutit. Pärast seda tõusis raamatukogu külastuste arv märgatavalt.
2004.a.detsembris saadi raamatukoguprogramm URRAM ja hakati raamatuid sisestama. 2005.a. ühines Avanduse vald Väike-Maarja vallaga. Simuna raamatukogust sai üks Väike-Maarja Valla Raamatukogu harukogudest. Kogu raamatufond sisestati lõplikult
2006. aasta lõpuks ning hakati elektrooniliselt laenutama.
Väike-Maarja vallal läks kulukaks Avanduse mõisahoone ülalpidamine ning otsustati mõis müüki panna. Müügist saadud rahaga oli kavas renoveerida Simuna rahvamaja ning raamatukogu uuesti sinna paigutada. Aasta 2011 oli väljakutseaasta, tuli kolida välja Avanduse mõisas asuvatest ruumidest. Vaja oli mõelda uus ruumilahendus ja kõige otstarbekam paigutus, muretseda uut mööblit. Koostöös paljude abiliste-kolleegidega sai raamatukogu kolitud. Pärast kahtkümmend viit aastat Avanduse mõisas asumist avati 29. oktoobril vastremonditud raamatukogu ruumid külastajatele. Ruumid on kaunid ja hea asukoht aleviku keskel tõi juurde hulgaliselt lugejaid.
2011. aastal tunnistati Simuna raamatukoguhoidja Riina Tülli ERÜ maaraamatukogude Aasta maaraamatukoguhoidja tiitli nominendiks. 2012.a. toimus Simunas Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjate suveseminar, kus tutvuti Simuna ja teiste Väike-Maarja raamatukogude ja vaatamisväärsustega.
2014.a. tänas ERÜ maaraamatukogude sektsioon raamatukoguhoidjat Riina Tülli tunnuskirjaga kauaaegse ja tänuväärse töö eest. Simuna raamatukogu fondis oli aasta lõpus 16417 teavikut, laenutusi 10480, kasutajaid 302.