Väike-Maarja raamatukogu ajaloost

 

1906.a Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi (VMPS) asutatud raamatukogust on välja kasvanud praegune Väike-Maarja raamatukogu. Märt Meose mälestuste järgi oli kogu alguses üsna väike ja koosnes erialasest kirjandusest, mis oli määratud lugemiseks vaid seltsi liikmetele. Esialgu asuti J. Alliku suures majas, hiljem juba seltsimajas. Teada on, et 1915. a. võis kuberneri loaga seltsimaja einelauas kõigile lugemiseks ajalehti välja panna. 1918. aastal otsustas seltsi juhatus fondi suurendada ja anda see väikese tasu eest avalikuks kasutamiseks, mistarvis telliti Tartust suurem kogus raamatuid. Sõjaolukorra tõttu jäid raamatupakid aastaks seisma Kiltsi raudteejaama, ning raamatukogu avati alles 1919.

 

img143 - Copy

Väike-Maarja seltsimaja

1923. aastast on säilinud esimene raamatukogu tegevuse aruanne. Mõned aastad raamatukogus töötanud Ervin Reise kirjutab aruandes, et raamatukogu juhib VMPS peakoosoleku poolt valitud kolmeliikmeline komisjon. Märgitakse, et rahapuudus nõnda suur olevat, mistõttu ei saadud raamatuid Tartust köitmiselt ära tuua. Loetud raamatute arv (3694) aga on 1922. aastaga võrreldes 10% vähenenud.

Juhatajana 1925.a. tööle asunud Artur Erm oli raamatukogu eelarve juurde lisanud väikese seletuskirja, milles raamatukogu komisjon avaldas lootust haridusministeeriumist suuremat toetust saada. Tolleaegse komisjoni eestseisuse juhatajaks oli kooliõpetaja J. Einblau, hiljem H. Mühlberg. Aastaaruandes nimetatakse VMPS ja Vao vallavalitsust raamatukogu ülalpidajatena. Ikka on mureks raha: „Raha vähesus, mille tõttu ei jõua kõiki uusi raamatuid muretseda, millede järele eriti suur nõudmine." Esimest korda nimetati, et raamatukogu asub seltsimajas 22,5 ruutmeetri suuruses toas.

1925. aastal võeti raamatukogu Viru maakonna avalikkude raamatukogude võrku ja hakkas kandma pikka nimetust Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi juures asuv Vao valla rahvaraamatukogu. Ümbruskonna rahva suurt lugemishuvi näitas haruraamatukogude arv: aastatel 1925-1928 olid need Põdrangu, Avispea, Äntu, Kurtna, Kiltsi, Raeküla ja Vao algkoolide juures.

1928. a. raamatukogu juhatama asunud Helmi Heinpalu mälestuste järgi olid kasutusel vihik ja kaartkataloogid. Raamatud kirjutati vihikusse saabumise järjekorras. Kuna fond neil aastail kiiresti kasvas, muretseti kahele raamatukapile lisa ja üks lahtine riiul. Tol ajal soetatud raamatukapid teenisid raamatukogu 1970.aastani. Saadi juurde lisaruum, kuhu seati sisse lugemistuba, sisustuseks 1 laud ja kolm tooli. 1931.a. oli lugejate kasutada 3 eestikeelset ajalehte ja koguni 27 ajakirja! Raamatukogu oli lahti 2-3 korda nädalas 4-6 tundi. Heinpalu palk püsis aastaid 240 krooni. Lugemistuba töötas 5 aastat.

 

vma1

Helmi Heinpalu töölaua taga 1936-38

 

 
vma2                                       
Lugemistoa külastajad u. 1938

 

1939.a. 1.aprillil nimetati raamatukogu ümber Vao Valla Avalikuks Raamatukoguks, millel ei olnud enam seost põllumeeste seltsiga. Seetõttu hakkas selts raamatukogult üüri nõudma. Kokkuhoiu mõttes otsustas vallavalitsus raamatukogu üle viia äsjavalminud algkooli majja (Pikk 23), kus asus ka valla kantselei. Õppetööd ei olevat mitmete asutuste kooslus seganud, kuna argipäeviti oli raamatukogu avatud õhtuti, pühapäeviti keskpäeval ning oldi ka muidu rahumeelses läbisaaamises. Saksa okupatsiooni ajal, mil vallavalitsusse ja kooli juhatusse tulid uued inimesed, raamatukogu ja kooli hea läbisaamine lõppes.

 

vma3

1939. a.  valminud koolimaja

 

1943.a. viidi raamatukogu koolimajast välja, uueks asukohaks sai kirikumõisa hoone. Sel ajal töötas raamatukoguhoidjana Made Kalda, vahelduvalt ka Virve Reitalu ja Aili Roos. Kuna raamatukoguhoidja koht ei olnud pidevalt täidetud, ei suudetud fondi säilimist garanteerida. Üleandmine-vastuvõtmine ühelt vastutajalt teisele teostati ilma inventuurita ja nii läks neil aastatel üle 1000 raamatu kaduma. Lugejad külastasid raamatukogu vähe.

 

vma4

Kirikumõisa hoone

 

1945.a. esines aruandes juba Vao valla Vao raamatukogu nimetus. Kevadel asus raamatukogu juhatama Salme Pajula. Koliti tagasi oma endistesse ruumidesse Väike-Maarja rahvamaja 2. korrusel. Kaks kuud kestsid korrastustööd: tehti inventuur, kanti maha sõja ajal kadunud raamatud, seati korda kataloogid. Uus ajajärk tõi kaasa uue nõukogude liigitussüsteemi ja nn keelatud ja hävitamisele kuuluvate teoste nimekirjad. Kogud kirjutati uutesse põhinimestikesse, kataloogiti ja liigitati ümber. Raamatufond sai laenutamiseks korda 1945. a.1. juunil. Raamatute ja lugejate arv kasvas koos raamatukogu ühiskondliku osatähtsuse kasvuga. 1946. a. lõpuks oli raamatuid kogus ligemale 3800, registreeritud 416 lugejat laenutasid 6771 teavikut.

1949. a. nimetati raamatukogu ümber Vao rahvaraamatukoguks.

1950.a. moodustati Väike-Maarja rajoon ja raamatukogu nimetuseks sai Väike-Maarja rajooniraamatukogu. Taas tuli kolida - seekord anti rahvamaja II korrusel asuv ruum kultuurharidusosakonnale ja raamatukogu sai alumisel korrusel avarad ruumid. 1951. a lõpuks oli raamatuid 6000 eksemplari, mis oli vajalik miinimum lugemistoa ja lasteosakonna moodustamiseks. Lasteosakonna juhatajaks sai Helgi Raidma, lugemistoa juhatajaks Linda Harmants, raamatukoguhoidjana töötas Veera Kivisaar.

1952. a. sügisel lõppes kultuurimaja II korrusel remont ja raamatukogu kolis jälle ülakorrusele. Lugemisosakond, mis seni oli vaid paberil eksisteerinud, hakkas tööle. Soetati ümmargune tempel ja telefon. Tööd oli kuhjaga, sest Pajulal tuli ise õppida ja teisi õpetada: õpiti raamatukogulikku käekirja, kataloogimist ja muid raamatukogundus-võtteid. Ka raamatupidamist tegi raamatukogu ise. 25. juunil 1952.a. asus Erich Meerja tööle lasteosakonna juhatajana. Meerja esimesi muljeid raamatukogust: „Sisseseade ja inventar oli küllalt vanamoeline, eri aegadest pärinevad riiulid, kapid ja lauad. 1952 saadi kultuurhariduslike asutuste komitee poolt 2 massiivset kirjutuslauda ja radioola. Raamatukogu oli külm, küttepuid kütmisperioodi lõpuni ei jätkunud. Vahel oli kultuurimaja raamatukogu kui lähema naabri käest puid laenanud ja ...."

1955. aastal reorganiseeriti lasteosakond iseseisvaks ning nimetati Väike-Maarja Rajooni Lasteraamatukoguks.

 

vma5

Raamatukogu juhataja Salme Pajula

 

vma6

Erich Meerja Väike-Maarja raamatukogude töötajatega

 

Rajooniraamatukogu töötajail oli neil aastail hulgaliselt ühiskondlikke ülesandeid, lisaks tuli viibida ka pikkadel komandeeringutel. Rajooniraamatukogu juhendada oli 19 külaraamatukogu ja 4 rändraamatukogu (Põdrangu sovhoosis, Muuga rahvamajas, Vambola ja Õiguse kolhoosides). Juhatajad külaraamatukogudes vahetusid sageli, sellega seoses toimusid üleandmised ja inventuurid, kus osalesid keskraamatukogu töötajad. Tuli korraldada tootmispraktikaid, käia näitagitatsiooni tegemas, viibida tuleohutuse komisjonis ja olla lisaks aktiivne isetegevuslane. 6-8 korda aastas toimusid kahepäevased rajooniseminarid ja Tallinnas 1- 3 kuulised kvalifikatsiooni tõstmise kursused. Lugemistoa juhataja L. Harmants viibis rajooni komsomolikomitee suunamisel Koidu kolhoosis viljakoristustöödel kaaluja- organisaatorina.

S. Pajula kirjutas informatsioonilisse aruandesse  oma arvamuse: "Meie arvates võiksid rajooniraamatukogude töötajatele korraldatavad seminarid olla 5 – 6 päevased seniste 10-päevaste asemel. Nendest võtavad ju osa enamikus kvalifitseeritud töötajad, keda on vaja ainult kursis hoida uute seisukohtadega ja täiendustega raamatukogutöös."

1953. lahkus töölt Veera Kivisaar. 1957. a. alates sai Väike-Maarja rajooniraamatukogu Kultuurharidusala Kooli praktikabaasiks. Lühemat või pikemat aega töötasid raamatukogus pärast V. Kivisaare ja L. Harmantsi töölt lahkumist Laine Mulla ja Ludmilla Korotkova.

1959. a. alustati avariiulite organiseerimist, nüüd oli lugejatel võimalik raamatuid oma käega valida. Kümnendivahetuse paiku seati raamatukogutööle uued suurejoonelised nõuded: kõik pered lugejaks, igas kuus toimugu kirjandusõhtu ja igas kvartalis lugejate konverents. S. Pajula juhtimisel hakati koostama oma piirkonna perede kartoteeki ja koduste raamatukogude nimekirja, et selgust saada, kui suur osa elanikkonnast on raamatutega varustatud. Alevi territooriumil püüti ka kodudes käimisega lugejate arvu tõsta. Piirkonna 900-st perest oli raamatukogu kasutajaid vaid 318 (1960-1961). Raamatukogu nõukogu, kes oleks pidanud olema juhtiv ja abistav organ, eksisteeris vaid paberil. Abiks olid raamatukogu aktivistid. Erich Meerja lahkus töölt 1959, pidades nõudeid üle jõu käivaiks. Tagasi tuli ta aasta pärast juhataja kohusetäitjaks, Salme Pajula tervis oli halvenenud ja abi kulus ära. 1961 alustas Meerja õpinguid Viljandi Kultuurhariduse Koolis ( lõpetas 1964). Raamatukoguhoidjaks tuli Lilian Kok.
Hakati usinalt tegelema koduloolise kirjanduse bibliografeerimisega. Bibliografeeriti esialgu retrospektiivselt ja hiljem juba jooksvalt tolleaegset Väike-Maarja rajooni ajalehte „Kommunismi Koit". Neil aastail hakkasid rajoonilehe veergudel ilmuma Helmut Joonuksi ja Eduard Leppiku, aga ka Erich Meerja aitas kaasa, ladusad koduloolise sisuga artiklid ja nn Väike-Maarja veerud.

1962. aasta kevadel Väike-Maarja rajoon likvideeriti ning Väike-Maarja sai alevi õigused. Raamatukogu jäi rajooni lõunaosa metoodiliseks keskuseks, mille piirkonnas oli 11 külaraamatukogu. 1963. a. muudeti alev taas külaks, raamatukogu nimeks jäi Väike-Maarja Raamatukogu. Nime muutmine tõi kaasa raamatukoguhoidja koha koondamise 1963.aasta lõpul ning Lilian Kok oli sunnitud töölt lahkuma.

1965. aastal hakkas raamatukogu kandma Rakvere rajooni II raamatukogu nime. Kõrgemalt poolt alustati võitlust rahvaraamatukogude kogude liigse kasvu vastu, mis aruannetes näitas madalat ringlust ja liiga palju seisvaid raamatuid. 1967. a. oli Väike-Maarja raamatukogu fond 14 900 eksemplari. Kustutusaktid hakkasid siit alates kiiresti fondi kahandama vananenud ja mitteprofiilsest kirjandusest, mis anti üle vahetusfondi. Nii vabaneti 3500 eksemplarist, mis leevendas veidi ruumikitsikust.

1965. aasta juunis lahkus Erich Meerja töölt ning tema asemele tuli Lilian Kok. Erich Meerja naases raamatukogutööle juhatajaks

1969.a., kui Salme Pajula haiguse tõttu töölt ära jäi. Raamatukogus teostati üle hulga aja inventuur. Selgus, et vaatamata Pajula hoolikale arvepidamisele oli siiski 179 raamatut jäljetult kadunud. Meerja vahepealsed kohalikus või- ja juustutsehhis töötatud ajad olid teda karastanud, ta otsustas mitte võtta ettekirjutusi liigselt südamesse. Raamatukogu majanduslik olukord paranes veidi. Soetati uued raamaturiiulid ja muud tarvilikku nagu aknakardinad ja laenutuslett. Nii muutus raamatukogu üldine ilme kaasaegsemaks. Raamatukogu lahtioleku aeg oli 1950-ndate aastate algusest saati püsinud õhtupoolikuti kl 14- 20. Alles alates

1967.a. läks raamatukogu üle kahe puhkepäevaga töönädalale - pühapäev ja esmaspäev.

Kvartaliaruande 5. alapunktile kaadri kvalifikatsiooni tõstmisest on Meerja vastanud: „Algab suvepuhkuste aeg. Pärast lõikab pea paremini." Järgmise kvartaliaruande samale punktile on vastus: "Sai ära peetud korralised puhkused, mis ei andnud küll uusi teadmisi, kuid andsid uut jõudu edasiseks tööks."

 

vma7

Vaade laenutusruumi 1972. a.

 

1970. aastal suri välja Pandivere rändraamatukogu, selle põhjuseks oli suure hulga raamatute kadumaminek. Keegi ei söandanud enam raamatukappi oma hoolde võtta. Töötama jäi veel rändkogu Koonus pensionärist raamatusõbra Olga Kulbase ( sündinud 1902) hoolitsusel, kes Koonu rändkogu hoidjana alustas 1963. aastal ning tegeles sellega 1972. aastani.

1972.a. reorganiseeriti lasteraamatukogu taas lasteosakonnaks, mille juhatajaks tuli Juta Maripuu. Ühendamise ajal oli lasteraamatukogus 5279 eksemplari raamatuid ja 191 alla 16 aastast lugejat.

1973.a. raamatukogude võrk tsentraliseeriti ja külanõukogu alluvusest mindi Rakvere Rajooni Keskraamatukogu alluvusse. Haruraamatukogu koosseisu jäid tööle Erich Meerja ja Lilian Kok vanemraamatukoguhoidjatena . Senised ametinimetused – juhataja, lasteosakonna juhataja ning lugemistoa juhataja - likvideeriti. Juta Maripuu töökoht koondati. Edaspidi jäädi töötama kahekesi kolme ruumi peale. Lugemistuba jäi enamasti valveta ja sellest tulenes pahandusi – teatmeteoste ja ajakirjade lõhkumist ning sodimisi. Raamatukogu külastanud kultuuriministeeriumi kontrollbrigaad soovitas tihendada raamatukogu ja komsomoliorganisatsiooni vahelisi sidemeid ning selgitada välja poliitharidusvõrgus õppivad lugejad.

1975. a. oli meeldejääv, kuna uus tsentraalkatlamaja ei hakanud tööle, mistõttu raamatukogu oli külm. Tööaega vähendati 4 tunni võrra, vähenes lugejate ja laenutuste arv. Töötajad kandsid tööd, kaustu ja kataloogikaste koju. Fondide võistlusülevaatusel saavutati sellele vaatamata koht rajooni paremikus. Raamatukogudevahelise sotsialistliku võistluse esimese aasta raames oli võetud kohustus näitajaid suurendada, „Raamatukogus aga külmub tindipotis tint, kuna katlamaja ei saada tööle ---", pahandas Meerja. Soe saadi majja alles märtsikuu keskpaiku. Uus 1977.a. avatud koolimaja tõi üle tee naabrid, õpilased ja õpetajad sagedasteks raamatukogu külastajateks.

1978.a. koliti alevi serva Tamsalu maanteele, kus oli eelnevalt asunud Väike-Maarja kolhoosi kontor. Ruumikitsikuse ja ebasoodsa asukoha mõjul loobusid paljud lugejad raamatukogu kasutamisest.

 

 img020 - Copy - Copy
 
Tamsalu maantee 6, vaade hoone tagaküljest
 

1985.a. toimus põvkondade vahetus – lahkusid Erich Meerja ja Linda Harmants, tööle tulid Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Imbi Triebstok (Lumiste) juhatajana ja Marve Kalde (Kalamägi). Elati uute ruumide ootuses.

1990.a. kolis raamatukogu tagasi endistesse ruumidesse Väike-Maarja kultuurimaja II korrusel.

1991.a. 20. 08. Eesti taasiseseisvus. 1992. a läks raamatukogu Rakvere Keskraamatukogu alluvusest Väike –Maarja Valla alla ning raamatukogus viidi läbi varade ümberhindamine. Kolhoosi likvideerimise järel vabastati ka kultuurimajas kolhoosi kontori käsutuses olnud ruumid, kuhu 1993. aastal paigutati raamatukogu lasteosakond ja varukogu. Rahva vajadus raamatukogu kasutada oli pärast

1992. a. rahareformi märgatavalt kasvanud. Raamatute kallinemise ja rahanappuse tõttu soetati nüüd ilu- ja lastekirjandust üks eksemplar varasema mitme komplekti asemel.

1996.a. tekkis uute ruumide vajadus, kuna tegevust alustanud muusikakooli ja raamatukogu kõrvuti paiknemine rahvamaja II korrusel kõrvuti ruumides ei olnud sobiv ning mõlemile oli probleemiks ruumikitsikus. Taas pakuti võimalikuks raamatukogu asukohaks Tamsalu maanteel asuvat hoonet. Sellest mõttest aga loobuti. Valla juhid rõhutasid uue kaasaegse raamatukogu vajalikkust. Soodne asupaik ja sobilikud ruumid tulevasele raamatukogule leiti lasteaia hoone vabaks jäänud tiivas. 1999.a. soetati raamatukogule esimene arvuti koos tarkvaraga ning raamatukoguprogramm Kirjasto 3000. Raamatufond korrastati ja liigitati ümber

1996. aastal ilmunud uue eesti rahvaraamatukogude liigitussüsteemi UDK järgi. 1999. a. aasta oli majanduslikult kehv ning raamatukogu eelarvest kärbiti 10 000 krooni.

2000.a. ühendati Väike-Maarja Valla Raamatukoguks (Väike-Maarja Vallavolikogu määrus 24.05.2000 nr.7) Väike- Maarja, Kiltsi ja Triigi raamatukogud ning Väike-Maarja AIP. Kinnitati Väike-Maarja Valla Raamatukogu põhimäärus ning moodustati raamatukogu nõukogu. Uuenenud struktuuriga raamatukogu hakkas juhtima Irma Raatma. Väike-Maarja raamatukogus töötasid Imbi Lumiste, Anu Laumets ja infotöötaja Reet Kõiv. Triigi raamatukogus Tiiu Grünthal ning Kiltsi raamatukogus Riina Tali. Ühendatud valla raamatukoguna oli raamatukogu vabariigis esimene omataoline, leides peagi järgijaid.

2000. a. hakul alustati 1999. a. algatatud raamatukogu ehitamise projekti elluviimisega ning ehitus valmis sama aasta lõpuks. Kuna aasta 2000 oli Eestis kuulutatud raamatuaastaks, oli uue raamatumaja valmimine sümboolne. Samaaegselt ehitustegevusega uues raamatukogus tegutseti raamatukogu vanades ruumides juba uuenenud kosseisus liigitussüsteemi lõpuleviimise, vananenud ja lagunenud kirjanduse kustutamise ning raamatute pakkimisega.

2001. a. jaanuaris koliti uutesse ruumidesse Lõuna tn 10. Külastajatele avas raamatukogu uksed 5. veebruaril 2001. Sama aasta kevadel, 27. aprillil, peeti Väike-Maarja rahvamajas raamatukogu 95. juubelikonverents. 30. aprillil toimus Väike-Maarja raamatukogu pidulik avamine. Raamatukogu avarad, julge värvilahendusega ruumid olid tol ajal vabariigi kaunimad. Külalisi käis lähedalt ja kaugelt: Itaalia suursaadik Ruggero Vozzi abikaasaga, Rooma Riikliku Geograafiamuuseumi direktor Sereniito Papaldo abikaasaga, Itaalia-Eesti sõprusühingu juht Constantino Moretti, IFLA president C. Deschaupt ja Rahvusraamatukogu direktriss Tiiu Valm, kultuuriminister Signe Kivi, haridusminister Mailis Rand, raamatukogude nõunik Meeli Veskus, maakondade raamatukogutöötajad. Kohalike raamatusõprade huvi oli samuti ootuspäraselt suur.

 

vma8

Uues raamatukogus

 

2002. a. valmisid mitmed raamatukogu tööd reguleerivad dokumendid ning alustati raamatute sisestamist elektroonilisse kataloogi Kirjasto 3000. Teavikud varustati vöötkoodidega ning samaaegselt puhastati fond vananenud kirjandusest. Ettevalmistused elektroonilisele laenutusele üleminekuks kestsid kuni 2004. aasta sügiseni, mil võeti kasutusele raamatukoguprogramm Urram. Raamatukogu varustati Wifi –ühendusega. Valmis raamatukogu ja AIPi kodulehekülg.

2005. a. ühendati seoses Avanduse ja Väike-Maarja valdade liitumisega Väike-Maarja Valla Raamatukogu koosseisu Simuna raamatukogu (Väike - Maarja Vallavolikogu määrus 08.detsember 2005 nr 4). Raamatukoguhoidjana töötab Simuna raamatukogus Riina Tülli.

2005.a. valiti Väike-Maarja Valla Raamatukogu juhataja Irma Raatma Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukogude sektsiooni esimeheks.

2006.a. tähistati Väike-Maarja raamatukogu 100. juubelit, mida toreda kontserdiga aitasid meeldejäävaks muuta Väike-Maarja muusikakooli, lasteaia, algkooli, gümnaasiumi ja Simuna põhikooli lapsed. Raamatukogu pikast ajaloost ilmusid artiklid valla infolehes. Raamatukogu tänas praegusi ja endisi töötajaid. Korraldati mälestusõhtu lahkunud Erich Meerja (07.01.1931- 13.06. 2005) auks, kes oli Väike-Maarja raamatukogu juhatanud 30 aastat. Esitleti tema viimast luulekogu „Õunapuud üle aia". Erich Meerja luulet lugesid tema tütar Maie Kaja, näitleja Toivo Arnover ning kunstnik Tiiu Tagamets, kes ka Erich Meerja raamatuid illustreeris.

Erich Meerja on 1957.a. murelikult tõdenud:

Vähe sain ma küll raamatuid hoida
mõttes ja käes.
Rohkem oli sebimist raamatu ümber,
ikka oli (kas ka jääb?),
tähtsaimaks näitajaks plaaninumber.
Ikka küsiti,
miks nii väike on hõlve ja kas loetakse igas peres
ka põlvest põlve?
 
„Tagasivaade" , 1986

 

2007.a. korraldas Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit esimest korda raamatukoguhoidjatele õppereisi Rootsi Gävle maakonda. Tutvuti Rootsimaaga ja külastati paljusid eriilmelisi raamatukogusid ning kultuurikeskusi. Kadrina vallas toimus esimene maakonna raamatukoguhoidjate suveseminar.

2008. a. jäi Reet Kõiv kauaaegse tubli tööga välja teenitud puhkusele. AIP-i uueks infotöötajaks tuli Väike-Maarja Õppekeskuse IT eriala lõpetanud Marit Uigru. Imbi Lumiste siirdus uuele töökohale Lääne-Virumaa Keskraamatukogus.
Tunda hakkas andma majanduslangus, päevakorral oli suur kulude kokkuhoid. Vähendati komplekteerimiskulusid, riiklik dotatsioon vähenes ja raamatukogus koondati 0,5 ametikohta. Ära jäid planeeritud haljastustööd raamatukogu ümbruses, siiski rajati 20 kohaline autoparkla. Kokkuhoiumeetmetele vaatamata oli Väike-Maarja raamatukogu lugejatele avatud tavapärastel aegadel.

2008. a. esitati raamatukogu juhataja Irma Raatma ERÜ Aasta maaraamatukoguhoidja Lääne-Virumaa nominendiks ning pälvis maavanema tänukirja.

Irma Raatma aktiivne tegevus ERÜ maaraamatukoguhoidjate sektsiooni esimehena ning panus ühingu tegevusse tõid talle ERÜ tänukirja.

2009 – 2010 a. korrastati raamatukogu arhiiv ning uuendati Väike-Maarja Valla Raamatukogu põhikirja.
Lugemisaastat 2010 iseloomustasid pikad raamatujärjekorrad ja vähenenud teavikute komplekteerimissummad.

2011.a. käis agar töö Simuna raamatukogu uute ruumide renoveerimise, sisustamise ja kujundamise vallas. Kultuuriministeeriumi projektirahaga soetati uued riiulid ja kolleegide abiga laoti raamatufond kiiresti uutes ruumides üles. 29.10. Simuna raamatukogu avati.

2012.a. korraldas Väike-Maarja Valla Raamatukogu maakonna raamatukogutöötajate suveseminari, mille põhiraskust kandis võõrustajana Simuna raamatukogu. Eredana jäid aastast meelde tollase kultuuriministri Rein Langi raamatunimekirjad.

2013.a. võeti kasutusele URRAMi uuendatud arvutiprogramm U3. Aastaid olime tellinud heliraamatuid Eesti Pimedate Raamatukogust vaegnägijatele. Muudatused seadustes ja U3 ei võimalda vaegnägijatele teavikuid vahendada.

2014.a. seisuga on raamatufondis 22610 teavikut, laenutati 17717 eksemplari, kasutajaid oli 849.


Väike-Maarja on rikas oma kultuuriloo poolest. Siinse kandiga rohkem või vähem seotud inimestest on tuntumad Georg Lurich, Jakob Tamm, Jakob Liiv, Juhan Liiv, Anton Hansen Tammsaare, Arno Kasemaa, Eduard Leppik, Kersti Merilaas, Eduard Vilde, Adam Johan Krusenstern, Alar Kotli, Eduard Wiiralt, Villem Alttoa jt. Endine raamatukoguhoidja ja luuletaja Erich Meerja oli Väike-Maarja raamatukogu ajaloo, aga ka Väike-Maarja paikkonna jäädvustamisel filmilinti, teinud tohutu suure töö. Aastate jooksul on raamatukogu jõudumööda, koostöös rahvamaja, kooli ja muuseumiga oma kodukohaga seotud tähtpäevi kajastanud.

 

 

 

 

 

 

 

Mõtteuiteid raamatukogu radadel

Oo raamat, raamat, sinu lugu,
on nõnda haaramatult lai.
Sul oma teadus, omad kogud,
sealt kaudu rahvale sa said

heaks kaaslaseks ja õpetajaks,
kes üha vaimuvalgust kandnud
ja põlvest- põlve, mitmel ajal,
küll seltsi, tuge, tarkust andnud.

Kord Väike-Maarjas erksast mõttest
sai väike raamatukogu teoks.
Ses põllumeeste ettevõttes
lõi kaasa legendaarne Meos.

Ja kogu kasvas ajast-aega,
peavarju leidis siin ja seal.
Toas kõrges, madalama laega,
küll küla keskel, ääre peal.

Hulk koguhoidjaid, tarku, teadjaid,
ses vaimses vallas tööd on teinud.
Need vaiksed askeldajad-seadjad
kultuurilukku siiski läinud.

Ning ühisraamat ringleb, kulub,
ta nagu tööd teeb rahva seas.
See tegevus ei too küll tulu,
kuid säravamad täheread

ehk rahva teadvusesse jäävad
ja valgustavad aja lugu.
Nii tunnistähtedeks nad saavad,
auväärseks teevad raamatukogu.

Erich Meerja

JSN Dome is designed by JoomlaShine.com