Triigi raamatukogu ajaloost

Esimesed ametlikud teated Triigi Raamatukogust on aastast 1952. Vaiki Agarmaa mälestuste põhjal aga avati Triigis raamatukogu 1955.a. Pärast Vajangu raamatukogu likvideerimist toodi sealne raamatufond Triigi mõisa ning sügisel vormistati Vaiki Agarmaa ( Saage) tööle raamatukoguhoidjana. Raamatukogu kasutada anti läbikäidav tuba ametiühingu klubi ruumides. Raamatud olid paigutatud kappidesse, avariiulil tohtisid olla vaid Lenini ja Stalini teosed. Laenutusstatistika seisnes laenutatud raamatute ülesmärkimises. Raamatukoguhoidjate kuuajalise kestusega kursused läbinud Vaiki Agarmaa kanda oli raamatukogutöö kõrval ka klubitöö. 1959.aastast alates töötas mõned aastad raamatukogus Maimu Erdveld, seejärel Elve Arula ja Salme Pung.

1969. aastal asus tööle Tiiu Lumiste (Grünthal). Raamatukogu asus mõisa esimesel korrusel. Koridorist vaheseinaga eraldatud ruum oli pime ja külm. 1970.a. kolis raamatukogu mõisa teisele korrusele, kus oli soojem, valgem ja ruumikam. Majandusolud olid tol ajal raamatukogudes väga erinevad ja sõltusid paljuski kohalikust majandist.
Seoses mõisa kapitaalremondiga tuli kolida Avispeal tühjaks jäänud koolimajja. Kolme aasta pärast viidi raamatukogu tagasi Triigi mõisa vastremonditud keskküttega ruumidesse. Avispeale jäi ühel päeval nädalas avatuks laenutuspunkt. Avaramad ruumid võimaldasid raamatukogus korraldada luuleõhtuid, raamatuarutelusid ja viktoriine. Raamatukoguhoidja tööle lisandusid mitmed ühiskondlikud ülesanded, nagu majapidamisraamatute täitmine, rahvaloenduses osalemine, valimiskomisjoni sekretäri töö, sotsialistliku võistluse stendide kujundamine, sanitaarpostide võistlusel osalemine.

1973.a. tsentraliseerimise käigus läks Triigi külaraamatukogu Rakvere Rajooni Keskraamatukogu alluvusse. Juhtimine, komplekteerimine, finantseerimine ja kontroll toimus keskraamatukogu juhtkonna ja metoodikute valvsa pilgu all. Raamatukogu sai uued riiulid ja muud inventari. Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni ja Riikliku Raamatukogu töötajatest koosnev komisjon inspekteeris ja kontrollis Rakvere rajoonis külaraamatukogude tööd. Kahel korral Triigi raamatukogu väisanud komisjon jäi raamatukogu tööga rahule, kataloogide ja kartoteekide korraldus pälvis kiitust. 1970-ndate aastate lõpul koostas Tartu Kunstikooli lõpetanud noor kunstnik Riho Hütt Triigi raamatukogu kroonika , mis kahjuks hiljem hävis (Triigi mõisa põlengus 1993).

1984.a. lahkus Tiiu Grünthal raamatukogust teisele tööle ja õppima. 1.augustist 1985 asus tööle Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Anu Laumets.

1991.a. läks raamatukogu Väike-Maarja valla alluvusse. Toimus varade ümberhindamine ning Rakvere Rajooni Keskraamatukogu arvestuskataloog (1974-1991) lõpetati ning viidi läbi inventuur. Mõisa katus sadas läbi, mistõttu raamatukogu põrand ja lagi lagunesid. Kapitaalset remonti ei peetud otstarbekaks ning alustati ettevalmistusi järjekordseks kolimiseks uutesse ruumidesse.

1993. a. 13. jaanuari õhtul puhkes Triigi mõisas tulekahju, mis hävitas ka raamatukogu. Väike-Maarja vald otsustas raamatukogu taastada, kuna ruumid olid olemas äsja valminud paneelelamu 2-toalise korteri esimesel korrusel. Kohalikud elanikud ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu annetasid lugemisvara, asutused aitasid mööbli ja muu vajaliku inventariga. Suur osa raamatufondist tuli annetusena Kultuuriministeeriumi tegevuse lõpetanud raamatukogult, Tallinna Laevaremonditehase raamatukogu likvideerimise käigus vabanesid raamaturiiulid. Mitu aastat kestis raamatufondi täiendamine ning kataloogide koostamine.

2001.a moodustati Väike-Maarja Valla Raamatukogu, mille käigus ühinesid Väike-Maarja, Kiltsi ja Triigi raamatukogud. Hakati töötama ühise põhikirja ja ühtse juhtimise all. Materiaalne ja tehniline baas paranesid. Triigi raamatukogus hakkas taas tööle Tiiu Grünthal.

2003.a. koliti raamatukogu Triigi Lasteaed-Algkooli hoonesse värviküllastesse ruumidesse. Kooli piirkonnas enam pole.


Triigi-20

 

2014.a. tänas ERÜ maaraamatukogude sektsioon raamatukoguhoidjat Tiiu Grünthali tunnuskirjaga kauaaegse ja tänuväärse töö eest. Triigi raamatukogu fondis oli aasta lõpus 7012 eksemplari, laenutusi 4414, kasutajaid 130.

 

Kujundus JoomlaShine